Aminohapped

Aminohappeid võib piltlikult nimetada LEGO klotsideks, millest lehm ehitab lisaks enda organismi valkudele ka piima komponente. Kui teatud klotse jääb puudu, siis osa komponentidest jääb ehitamata ja ülejäänud klotsid lähevad raisku. Raisku läinud klotsidest vabanemiseks peab lehm kasutama muidu piimatootmiseks mõeldud energiat.

Aminohapete sisaldusi ja vajadusi on palju uuritud, ja uuringute käigus on leitud et bakteriaalne valk sisaldab alati õiges koguses piima tootmiseks vajalike aminohappeid. Samas bakteriaalse valgu kogus on piiratu, ja ainult bakteriaalse valgu abil saab lehm toota umbes 25kg piima päevas. Kõrgemaks piimatoodanguks on vaja peensooles imenduvate aminohapete hulka suurendada. Tavaliselt suurendamine toimub proteiinsöötade arvelt, aga arvestades maailmas toimuva hinnatõusuga ei ole see lõpmatuseni jätkusuutlik tegevus.

Kuidas siis aru saada milliseid aminohappeid on ratsioonist puudu? See sõltub kasutusel oleva ratsiooni ülesehitusest. Riikides, kus kasutusel enamasti maisisilo, maisijahu ja soja on esimesel kohal pigem lüsiini puudus. Kui ratsioonis on rohusilo, maisisilo, rapsikook ja teravili jääb tavaliselt metioniinist puudu. Histidiin võib olla esimesel kohal rohusilo, odra ja rapsikoogiga ratsioonides.

Rotaks pakutavad tooted KULMIN® ProLac Amin M ja KULMIN® ProLac Amin L sisaldavad vatsas kaitstud aminohappeid, mis ongi just puudujäävad „klotsid“ piimakomponentide ehitamises. Rohkem piimakomponente -vähem raisku läinud „klotse“ -vähem teistest „klotsidest“ vabanemiseks kulunud energiat -suurem piimatoodang.

Lüpsilehmadele on oluline asendamatute aminohapete imendumine peensooles. Tavaliselt jääb esimesena puudu metioniinist, järgmisena lüsiinist.

Enamus lehmale vajalikest aminohapetest pärineb vatsabakteritelt.  Vatsa bakterite poolt sünteesitud metioniini ja lüsiini kogus ei ole piisav suuretoodangulise lehma vajaduste katmiseks.