ROTAKS-R – MITTE AINULT HEAD, VAID PARIMAT!

Mikroelemendid mida lehm vajab

Mikroelemendid on hädavajalikud mineraalid, mis väikestes kogustes toetavad vajalikke ensümaatilisi protsesse, mis omakorda tagavad korraliku seedesüsteemi toimimise. Oluline on esmalt hinnata mikroelementide bioloogilist kättesaadavust, kuna see võib suuresti varieeruda.

Kui varem lisati mineraalsöötadesse ainult anorgaanilisi mikroelemente, puutume me nüüd üha rohkem kokku orgaaniliste ühendite(kelaatide)lisamisega. Kelaadid on orgaanilised mikroelementide kompleksid peptiidide või aminohapetega. Ühest küljest võib orgaanilisi komponente kasutades kontsentratsiooni vähendada, kuna omastatavuse tase on kõrgem, aga teisest küljest on selliste ühendite kasutamine tunduvalt kulukam.

Mikroelementide vajadus on tavaliselt väljendatud ratsiooni kontsentratsioonis. Nende mikroelementide nõudlusstandardite ainsaks ülesandeks on sageli puudujäägi sümptomite ennetamine. Kasvav arv uuringuid on siiski kinnitanud, et tervist on võimalik läbi sööda mõjutada. Eelkõige tagavad teatud mineraalide, mikroelementide ja vitamiinide kõrgemad doosid mõnikord spetsiifiliste haiguste ennetamise. Suuremad kogused annavad sageli tulemuseks kõrgema lõppväärtuse loomade lõpptoodangus, mis võib pakkuda tarbijale kaitset haiguste vastu nagu vähk ja südame veresoonkonnahaigused.

Raua puudujääki ei tule reaalselt tegelikult kunagi ette, kuna meie joogivesi on väga rauarikas. Samuti on väga harva täheldatud mangaani puudujääki. Siiski, mida kõrgem on pinnase pH-tase, seda madalam on mangaanisisaldus rohus.

Tsink on oluline immuunsüsteemile (teiste elementide kõrval). Kuna mäletsejatel pole mingit tsingireservi, annab puudujääk endast kiiresti märku. Tsingi koguse täiendamine orgaanilise tsingi vormis võib positiivselt mõjuda udarapõletiku profülaktikaks.

Veelgi enam, mitmed praegused koresöödad ja kontsentraadid ei sisalda piisavalt vaske. Selle tagajärjel on piimakarjal sageli veres ülemäära madal vase tase. Tavaliselt saab vasereservi üles ehitada maksas. Vase imendumist blokeerivad molübdeen ja väävel. Enamikes tähtsates koresöötades on madal joodisisaldus.

Viimastel aastatel on seleen olnud paljude huvide fookuses. Seleeni puudujäägi tulemuseks võib olla madalam vastupanuvõime. Seleeni puudujäägiga lehmad on nakkuste suhtes tundlikumad. See võib soodustada päramiste peetust ja omada negatiivset mõju viljakusele. Tavaliselt saadaolevates koresöötades on seleenisisaldus väga madal ja enamus söödamaterjale ei kompenseeri neid probleeme. Niisiis peab jõusööt olema alati rikastatud seleeniga ja/või tuleb söödale lisada mineraalsööta, milles on vähemalt 20mg seleeni kg kohta.

Koobalt on vitamiin B12-ne hädavajalik element, mida sünteesivad vatsas olevad mikroorganismid. Piimas ning veres oleva koobaltisisalduse ja vitamiin B12 sisalduse vahel on sageli positiivne seos. Koobalti puudujäägi tagajärjel võib väheneda söögiisu, tõusta tundlikkus kuumastressi suhtes ning halveneda viljakuse näitajad.

Maisi- ja teraviljasaadused on koobaltisisalduse poolest vaesed. Rohusöötadega võib koobalti- vajaduse katta. Koobaltisisalduselt eriti rikkad on lutsern ja ristik.

Kokkuvõte

Kõige levinumate söödamaterjalide analüüsid näitavad, et enamikes ratsioonides on sageli puudus spetsiifilistest mikroelementidest. Seega on oluline tagada loomale ratsioon, mis on küllaldaselt mikroelementidega rikastatud. Selle tagab õige mineraalsööda valik.Mineraalsööda lisamist ratsiooni vajavad ka madala produktiivsusega lehmad, et tagada hea tervis ja korralik ainevahetus.