ROTAKS-R – MITTE AINULT HEAD, VAID PARIMAT!

Märgsöötmine

Vedelsööda hoiustamine ja söötmine seafarmides

 

Viimastel aastatel on sigade söötmisel Euroopas suurenenud erinevate vedelate kõrvalsaaduste kasutamine. Põhiliseks eesmärgiks seejuures on vähendada sööda maksumust, vedelasöödaga söötmine võib samuti kaasa aidata sigade tervisliku seisukorra paranemisele. Teaduslike trükiste arv sigade märgsöötmise kohta on väga piiratud. Saadavalolev kirjandus puudutab üldjoontes seedimisteste , kus väga piiratud arvule üksikult paigutatud loomadele söödeti ühte vedelat kõrvalsaadust.Viimastel aastatel on sigade söötmisel Euroopas suurenenud erinevate vedelate kõrvalsaaduste kasutamine. Põhiliseks eesmärgiks seejuures on vähendada sööda maksumust, vedelasöödaga söötmine võib samuti kaasa aidata sigade tervisliku seisukorra paranemisele. Teaduslike trükiste arv sigade märgsöötmise kohta on väga piiratud. Saadavalolev kirjandus puudutab üldjoontes seedimisteste , kus väga piiratud arvule üksikult paigutatud loomadele söödeti ühte vedelat kõrvalsaadust.

Vedelsööda kasutamine.

 

Mitmetest Euroopa riikidest on võimalik leida vähest informatsiooni vedelate kõrvalsaaduste kasutamise kohta seasöödana. Näiteks Prantsusmaal jagati 2000. aastal seafarmidesse laiali 13,7 miljonit tonni erinevaid kuivi- ning märgi kõrvalsaadusi. Nendeks toodeteks olid põhiliselt juustuvadak, nisutärklis ja aurutatud kartulikoored. Prantsusmaal tekib toiduainetööstuses igal aastal väga suur kogus vedelaid kõrvalsaadusi. Suureks probleemiks on aga see, et tööstused asuvad valdavalt riigi põhjaosas, kuid seafarmid on põhiliselt koondunud läände ja lõunasse. Paljude seafarmide liitumisega Lääne-Saksamaal ja suurte Ida-Saksamaa farmide vedelsöödaga söötmise alustamise tõttu, kasvab ka seal jõudsalt vedelate kõrvalsaaduste kasutamine. Nii kasutatakse näiteks ainuüksi Saksimaa piirkonnas igal aastal ligikaudu 700 000 tonni toiduainetööstuse vedelaid kõrvalsaadusi. Taani loomakasvatuses kasutatakse igal aastal rohkem kui 5 miljonit tonni toiduainetööstuse vedelaid kõrvalsaadusi. Sellest ligikaudu 60% läheb seafarmidesse. Madalmaades saavad 20-25% nuumikutest ja 10-15% emistest vedelat sööta. See teeb arvestuslikult ligikaudu 650 000 tonni segusööta.

 

Katsete tulemused.

 

Katsetes nuumikutega uuriti aurutatud kartulikoorte, nisutärklise ja juustuvadaku vedelale söödale lisamise mõju tehnilistele tulemustele ja tapakvaliteedile. Algetapis asendati 35% kuivainest kolme kõrvalsaadusega. Lõppetapis 55%. Kõiki nuumikuid söödeti kolm korda päevas vedela söödaga. Ratsioonid koostati lähtudes võrdsest energia- ja seeduvate aminohapete tasemest. Võrdlussöödaks oli kuivsööt veega. Katse vedelsööt sisaldas vaikimisi valitud tooraineid: aurutatud kartulikoori, nisutärklist ja juustuvadakut. Nuumsead, kes said kõrvalproduktidega vedelsööta näitasid suuremat juurdekasvu, paremat söödaväärindust ja madalamat lihassilma osakaalu võrreldes nuumikutega, kes said võrdlussööta ilma lisanditeta.

 

Teised katsed viidi läbi, et analüüsida vedelate kõrvalsaaduste manustamist läbi jootmisniplite. Nuumikutel, kes said niplitest nisutärklise ja juustuvadaku segu ja täiendavalt läbi dosaatori täissööta oli kõrgem juurdekasv ja parem söödaväärindus, kui nuumikutel kes said läbi luti vett ja läbi dosaatori kuivsööta (Van De Loo ja Scholten, 1997). Ratsioonid koostati samuti lähtudes võrdsest energia- ja seeduvate aminohapete tasemest. Võõrutatud põrsaste puhul oli suremuse ja veterinaari poolt ravitud loomade protsent oluliselt väiksem, kui nad said läbi jootmisnipli nisutärklist ja vadakut. Joogisegu pH oli 3,5, millel oli arvatavasti positiivne mõju seedetrakti seisundile.

 

Huvitavad tähelepanekud vedelate kõrvalsaadustega söötmisel:

 

Peale vedelate kõrvalproduktidega söötmise eeliste on ilmnenud ka mõned huvitavadtähelepanekud:

 

– Madalama lihassilma osakaalu tõttu tuleks lisada kõrvalsaadustega söödale 3 kuni 5% suurem kogus seeduvaid aminohappeid kui energeetiliselt võrreldavatele kuivsöödale.

 

-Üldiselt on vedelad kõrvalsaadused laiema keemilise koostisega kui täissöödad. Variatsioon sõltub materjali liigist, päritolust ja proovi võtmise ajast. On aina rohkem näiteid sellest, et keemilise koostise variatsioon on osaliselt vedelate kõrvalsaaduste hoiustamisel tekkinud käärimisprotsessi tagajärg. Proovi võtmine käärimise erineval astmel omab keemilisele koostisele suurt mõju. Hea(oskuslik) proovi võtmine ja käsitlus(külmas hoiustamine) on analüüsi tulemustele määravad.
Vedelate söödalisandite hoiustamine

Vedelate kõrvalsaaduste hoiustamisel on väga tähtis osa hügieenil. Märg keskkond tekitab alati mikroorganismide kiiret juurdekasvu. Me võime rääkida soovitud ja mittesoovitud mikroorganismide kasvust märjas keskkonnas. Süsivesikuterikastes toodetes võib pärmi tootmine olla probleemiks. Toote tugeval käärimisel võib tekkida lühikese ajaperioodi kestel palju süsihappegaasi. See viib sööda väärtuse kadumiseni, halva pumbatavuseni ja halvimal juhul, käärimiseni sea seedetraktis. Vedelate kõrvalsaaduste pH on enamikul juhtudel piisavalt madal, et pidurdada soovimatute bakterite kasvu, aga see ei paku täielikku garantiid pärmi vastu. Pärm suudab ellu jääda ka väga madala pH tasemega. Kahjulik võib olla ka hallituse kasv hoiustamisel. See sõltub siiski hallituse liigist. Tavaliselt ei ole ohtlikud mitte hallitused, vaid mürgid, mida nad toodavad: nn mükotoksiinid. Hallituste olemasolek ei näita siiski tingimata mükotoksiine aga teisalt võib vähene hallitus toota palju mükotoksiine.

 

Vedelate kõrvalsaadustega kaasnevad ohud

 

-Pikemas perspektiivis on oodata sobivate kõrvalsaaduste nappust.

 

-Biokütuse tööstuse arengu tõttu tuleb peagi vahetada energiarikkad kõrvalsaadused proteiinirikaste kõrvalsaaduste vastu.

 

– Toormaterjali vähesuse ja pidevalt tõusvate hindade tõttu muutub kõrvalsaadustest tulenev hinnaeelis üha väiksemaks

 

-Ostes vedelaid kõrvalsaadusi, ei ole võimalik saavutada täielikku kvaliteedigarantiid.

 

Kokkuvõte

 

Vedelsööda kasutamine võib anda häid majanduslikke tulemusi, kui teil on selle kasutamiseks vajalikud teadmised ning oskused! Ainsateks ohtudeks siinjuures on vedelate kõrvalsaaduste vähesus, kättesaadavus ning aina vähenev hinnaeelis võrreldes kuivsöötadega.